Uued kavandatavad piirnormid: pliile ja diisotsüanaatidele

Pexels

EL soovib kehtestada pliile uued piirnormid ja diisotsüanaatidele üldse esimest korda piirnormid töökeskkonnas. Sellega seoses uurime oma liikmetelt:

  1. Kuidas mõjutavad plii keemiliste ja bioloogiliste piirnormide muutused ettevõtteid ja kas need on täidetavad?
  2. Kuidas mõjutab diisotsüanaatidele piirnormide kehtestamine ettevõtete tegevust ja kas need piirnormid on täidetavad?

Sotsiaalministeerium on meile teada andnud pliid ning diisotsüanaate puudutavast EK ettepanekust ning palub tagasisidet hiljemalt 7. märtsiks 2023. 

Euroopa Komisjon on välja tulnud ettepanekuga muuta kahte direktiivi:

  • direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (CMRD) ning
  • direktiivi 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (CAD).

Muudatused näevad ette uusi piirnorme plii ja diisotsüanaatide puhul.

Plii

Pliile ja selle anorgaanilistele ühenditele on sätestatud hetkel ohtlike kemikaalide määruse lisas piirnorm 0,1 mg/m3 kogu tolmule ja 0,05 mg/m3 peentolmule. Tegemist on 8-tunnise kokkupuuteaja aja piirnormiga õhus leiduva plii kohta. Peentolm koosneb alla 2,5-mikromeetrise läbimõõduga osakestest, mis võivad jõuda koos sissehingatava õhuga kopsu alveoolidesse (respireeritav fraktsioon). Komisjoni ettepanek on kehtestada pliile uueks piirnormiks 8-tunnise kokkupuute korral 0,03 mg/m3.

Pliile on kehtestatud ka bioloogiline piirnorm. Eesti õiguse kohaselt tuleb bioloogilist seiret korraldada vähemalt üks kord poole aasta jooksul. Seiret võib korraldada üks kord aastas, kui ühegi töötaja veres ei ületa pliisisaldus 50 µg Pb / 100 ml. Seejuures, kui töötaja vere pliisisaldus ületab 40 µg Pb / 100 ml, kui ALAU on alla 20 mg/g kreatiniin, kui ZPP on üle 20 µg/g hemoglobiin ning ALAD alla 6 Euroopa ühiku (EU), siis peab tööandja võtma kasutusele meetmed plii vähendamiseks töökeskkonna õhus, sh korraldama töötajale tervisekontrolli. Komisjoni ettepanek uueks plii bioloogiliseks piirnormiks veres on 15 µg Pb / 100 ml.

Lisaks näeb eelnõu ette tervisekontrolli korraldamise kohustust, kui üle 40-tunnise töönädala puhul plii sisaldus (keskmise väärtusena) õhus ületab 0,015 mg/m3, või töötaja plii sisaldus veres ületab määra 9 μg Pb/100 ml.

Samuti juhib komisjon tähelepanu fertiilses eas naisterahvastele, kelle puhul peaks samuti jälgima soovituslikku piirnormi pliiga kokkupuute korral (4.5 µg/100ml), seni on Eesti õiguses olnud keeld töötada pliiga rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel.

Komisjon põhjendab plii piirnormide muudatusi seoses aine reproduktiivtoksilisusega, mis võib mõjutada viljakust, kahjustada loote arengut, põhjustada häireid närvisüsteemi ja veresoonkonna toimimises.

 

Diisotsüanaadid

Diisotsüanaatide piirnormid on kehtestatud samuti eelpool viidatud ohtlike kemikaalide määruse lisas, enamlevinud diisotsüanaatide piirnormid 8-tunnise kokkupuute korral õhust on järgmised:

  • 4,4' -metüleendifenüül -diisotsüanaat (fenüülisotsüanaat) (101 -68 -8) 0,05 mg/m3, lühiajaline 0,1 mg/m3;
  • 2,4-diisotsüanatotolueen (tolueendiisotsüanaat, toluool-2,4- diisotsüanaat) (584 -84 -9) 0,04 mg/m3, lühiajaline 0,07 mg/m3;
  • 1,6-diisotsüanato-heksaan (heksametüleendiiso-tsüanaat) (822-06-0) 0,03 mg/m3, lühiajaline 0,07 mg/m3;
  • Isoforoondiisotsüanaat (4098-71-9) 0,05 mg/m3, lühiajaline 0,09 mg/m3;
  • Naftaleendiisotsüanaat (3173 -72 -6) 0,04 mg/m3, lühiajaline 0,09 mg/m3.

Lühiajalise kokkupuute piirnorm on arvutatud 5-minutisele kokkupuuteajale.

Komisjoni ettepanek diisotsüanaatide ühtseks piirnormiks 8-tunnise kokkupuute korral on 6 µg/m3 ehk 0,006 mg/m3 ja lühiajalise kokkupuute korral (arvutatuna 15-minutilise kokkupuuteajale) 12 µg/m3 ehk 0,012 mg/m3. Seega ei erista komisjon piirnorme ainete kaupa, vaid sätestab diisotsüanaatidele ühese piirnormi. Üleminekuperioodi lõpuni (31.12.2028) kehtiksid 8-tunnise kokkupuute korral piirnormina 10 µg/m3 ja lühiajalise kokkupuute puhul 20 µg/m3.

Kuna varasemalt ei ole diisotsüanaatidele olnud Euroopa Liidu poolt piirnorme kehtestatud, siis piirnormide kehtestamist põhjendab komisjon aine laialdase kasutusala ning suure töötajate arvu eksponeeritusega ainele (4.2 miljonit töötajat EL-is). Samuti esineb aine tõttu tugev mõju hindamisteedele (see on olulisim kutseastma põhjus Euroopa Liidus) ja nahale. Mõlemad piirnormide muudatused on olulised ka kliimaneutraalsuse aspektidest.

Algatusega seotud dokumendid asuvad siin