Tööstuspoliitika
Tööstus on Eesti majanduses kõige suurem sektor, moodustades 15,4 % SKT-st, milles on hõivatuid 120 000 inimest, ning moodustab 60 % ekspordist. Kogueksport on pisut alla 12 miljardi, millest omakorda tööstuse osa on 7 miljardit. Tööstus on väga oluline sektor Eestile.
Samas tuleb nentida, et tööstustoodangu mahud on püsinud samal tasemel viimastel aastatel. Samuti teeb muret see, et Eesti tööstuse lisandväärtus on Euroopa keskmisest madalam. Ühelt poolt on ilmselt see, et meil on väiksemad ettevõtted kui Euroopas keskmiselt. Samuti on ettevõtted vähe investeerinud, kasutatakse palju inimressurssi, asutakse väärtusahela allosas.
Seepärast on võetud valitsuse poolt sihiks Eesti tööstussektori võimekuse kasvatamise. On välja öeldud, et toetus riigilt sellele protsessile on selge ja tugev. Vabariigi Valitsuses lepiti 2015. a. kokku, et alustatakse Eesti esimese tööstuspoliitika aluste väljatöötamist. Selleks algatati Tööstuspoliitika Rohelise Raamatu koostamine koos sidusgruppidega, kuhu kuulus ka Eesti Keemiatööstuse Liit. Eesti tööstuspoliitika peamine eesmärk on tööstussektori konkurentsivõime kasvatamine, mis väljendub loodava lisandväärtuse tõusus töötaja kohta ostujõu pariteedi alusel praeguselt 54 % vähemalt EL28 keskmiseni aastaks 2030. Oodatavaks tulemuseks on ka töötleva tööstuse ekspordi osakaalu tõus 66 % üle 70% tööstustoodangust.
Tööstuspoliitika Roheline Raamat kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 2017. a. detsembris. Tööstuspoliitika elluviimiseks moodustati Tööstus 2030 ekspertkogu, kes seirab TP Rohelise Raamatu prioriteetide alusel koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolset tegevuste rakendamist.
Vaata täpsemalt keemiatööstuse kohta
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“
„Eesti 2020“ on reformikava, mis kirjeldab Eesti konkurentsivõime tõstmiseks püstitatud eesmärke ning nende saavutamiseks vajalikke tegevusi.
„Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine. Lähiaastatel on tähelepanu hariduse ja tööhõive valdkondadel ning peamised eesmärgid on pikaajaliste ja noorte töötute tööturule lõimimine ning nende oskuste arendamine. Eesti 2020" uuendamist ja elluviimist koordineerib riigisekretäri moodustatud ministeeriumide vaheline konkurentsivõime töörühm. Lisaks töörühmale kaasatakse kava koostamisesse kõik olulised partnerid, kelle hulka kuulub ka Eesti Keemiatööstuse Liit.
Oleme esitanud kava uuendamise käigus alljärgnevad ettepanekud:
- Õppeasutuste koolitusprogrammide muutmine selliselt, et vastaksid turu nõudmistele
- Õppekavade ja õppekohtade ümberkujundamisel on selge suund tööturu vajaduste arvestamisele
- OSKA programmi tulemuste elluviimine (sh tööstuse, inseneri ja tööstustöölise elukutse populariseerimine)
- Eestis leiduvate maavarade kohta piisavate uuringuandmete kogumine
- Tagada ettevõtjatele (sh välisinvestoritele) tootmistegevuse käivitamiseks sobiv detailplaneeritud tootmismaa koos taristuga projektide realiseerimiseks mõistliku aja jooksul ja hinnaga
- Keskendumine tehnoloogiainvesteeringutele tööstuses ja kõrgtehnoloogilistele välisinvesteeringutele, kõrgema lisandväärtuse loomiseks (millega muuhulgas kaasneb elektritarbimise kasv).
- Teadus- ja arendustegevused seni kasutamata või vähe kasutatud ressursside kasutuselevõtuks (aheraine, poolkoks, generaatorigaasid, fenoolid...)
- Korrastada teaduse infrastruktuur ja viia vastavusse reaalsete vajadustega
- Saastetasude süsteemi ümberkujundamine selliselt, et siduda saastetasud parima võimaliku tehnika ja keskkonnainvesteeringutega.
- Maksupoliitikas otseste ja kaudsete maksude osas tasakaalu säilitamine
- Bürokraatia vähendamine
- Halduskoormuse vähendamine, näiteks aruannete esitamise lihtsustamiseks ja lubade väljastamiseks