Euroopa rohelises kokkuleppes, mille komisjon esitas 11. detsembril 2019, seatakse eesmärgiks muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Euroopa kliimamäärusega sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. 2020. aasta detsembris teatas EL ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsile oma kohustusest vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% kui ELi panusest Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse.
ELi kehtivate kliima- ja energiaalaste õigusaktide tulemusena on ELi kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes juba 24% vähenenud. Samas on ELi majandus samal ajavahemikul kasvanud ligikaudu 60%, mis tähendab, et majanduskasv on heitest lahutatud. See juba rakendatud ja ennast tõestanud õigusraamistik on täna esitatud õigusaktide paketi alus.
Komisjon on enne kõnealuste ettepanekute esitamist teinud ulatuslikud mõjuhindamised, et mõõta rohepöörde pakutavaid võimalusi ja sellega seotud kulusid. 2020. aasta septembris toetas põhjalik mõjuhinnang komisjoni ettepanekut suurendada ELi 2030. aastaks seatud netoheite vähendamise eesmärki vähemalt 55%-ni võrreldes 1990. aasta tasemega. Sellest nähtus, et see eesmärk on saavutatav ja kasulik. Tänaseid seadusandlikke ettepanekuid toetavad üksikasjalikud mõjuhinnangud, milles võetakse arvesse seotust paketi muude osadega.
ELi pikaajaline eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks toetab rohepööret. 2021.–2027. aasta 2 triljoni euro suuruse mitmeaastase finantsraamistiku ja NextGenerationEU programmidest on 30% mõeldud kliimameetmete toetamiseks; 723,8 miljardi euro (jooksevhindades) suurusest taaste- ja vastupidavusrahastust, mis aitab rahastada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavasid NextGenerationEU raames, eraldatakse 37% kliimameetmetele.
Euroopa Komisjon: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_3541
FIT- 55 Pakett
FIT-55 on Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett, mille eesmärk on muuta ELi kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat selliselt, et 2030. aastaks oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Heite selline vähendamine järgmise kümnendi jooksul on ülioluline selleks, et Euroopast saaks 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu ning et Euroopa roheline kokkulepe saaks tegelikkuseks. Tänaste ettepanekutega tutvustab komisjon seadusandlikke vahendeid, mille abil on võimalik saavutada Euroopa kliimamääruses kokku lepitud eesmärgid ning kujundada põhjalikult ümber meie majandus ja ühiskond, et tagada Euroopale õiglane, keskkonnahoidlik ja jõukas tulevik.
Järgmise kümne aasta jooksul tuleb kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada. Ettepanekud selleks hõlmavad heitkogustega kauplemise kohaldamist uutes sektorites ja olemasoleva ELi heitkogustega kauplemise süsteemi karmistamist, taastuvate energiaallikate ulatuslikumat kasutust, energiatõhususe suurendamist, vähese heitega transpordiliikide ning neid toetavate taristu ja kütuste kiiremat kasutuselevõttu, maksupoliitika kooskõlastamist Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, meetmeid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks ning vahendeid looduslike CO2 sidujate säilitamiseks ja suurendamiseks.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) määratakse CO2 hind ja alandatakse igal aastal teatavate majandussektorite heitkoguste piirmäära. Tänu sellele on viimase 16 aastaga edukalt vähendatud elektritootmise ja suure energiakasutusega tööstusharude heidet 42,8%. Täna teeb komisjon ettepaneku langetada üldist heitkoguste piirmäära veelgi ja kiirendada selle iga-aastast vähendamist. Samuti teeb komisjon ettepaneku kaotada järk-järgult lennundusele tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud ja kooskõlastada ELi poliitika rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) ning lisada laevanduse heitkogused esimest korda ELi HKSi. Selleks et saavutada heite vähenemine maanteetranspordis ja hoonesektoris, luuakse maanteetranspordi kütuste ja hoonete kütteainete jaotuse jaoks uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem. Komisjon teeb ka ettepaneku suurendada innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi.
ELi eelarvest tehtavatele märkimisväärsetele kliimakulutustele lisaks peaksid liikmesriigid kasutama kogu oma heitkogustega kauplemisest saadud tulu kliima- ja energiaprojektidele. Kindlaksmääratud osa maanteetranspordi ja hoonete jaoks loodava uue süsteemi tuludest peaks minema haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele avalduva võimaliku sotsiaalse mõjuga tegelemiseks.
Liikmesriikidel on ka ühine vastutus eemaldada CO2 atmosfäärist. EL peaks seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. See hõlmab ka põllumajandusega seotud muud kui CO2 heidet. ELi metsastrateegia eesmärk on parandada ELi metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimetSamuti esitatakse selles kava kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.
Energia tootmine ja kasutamine tekitab 75% ELi heitkogustest, seega on äärmiselt oluline kiirendada üleminekut rohelisemale energiasüsteemile. Taastuvenergia direktiivis seatakse kõrgem eesmärk toota 2030. aastaks 40% meie energiast taastuvatest energiaallikatest.
Üldise energiatarbimise ja heite vähendamiseks ning energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks kehtestatakse energiatõhususe direktiiviga kõrgem siduv iga-aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk ELi tasandil..
Maanteetranspordi suurenevate heitkoguste vähendamiseks on vaja eri meetmeid, mis täiendaksid heitkogustega kauplemist. Sõiduautode ja kaubikute rangemad CO2 heite normid kiirendavad üleminekut heitevabale liikuvusele. Nendega nõutakse, et uute autode keskmine heide väheneks 2030. aastaks 55% ja 2035. aastaks 100% (võrreldes 2021. aasta tasemega). Selle tulemusena on kõik alates 2035. aastast registreeritavad uued autod heiteta.
Lennuki- ja laevakütused põhjustavad märkimisväärset saastet ning ka nende puhul on vaja sihipäraseid meetmeid heitkogustega kauplemise täiendamiseks.
Energiatoodete maksustamise süsteem peab kaitsma ja täiustama ühtset turgu ning toetama rohepööret, kehtestades õiged stiimulid. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise raames tehakse ettepanek viia energiatoodete maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendades puhtaid tehnoloogiaid ning kaotades aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist.
Lisaks kehtestatakse uue piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga CO2 hind teatavate toodete impordi suhtes, et Euroopa ambitsioonikad kliimameetmed ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Sellega tagatakse, et heite vähendamine Euroopas aitab kaasa üleilmsele heite vähenemisele, selle asemel et hoogustada CO2 heidet tekitavat tootmist väljaspool Euroopat.
Kuigi keskpikas ja pikas perspektiivis kaalub ELi kliimapoliitikast saadav tulu selgelt üles selle ülemineku kulud, võib kliimapoliitika avaldada lühiajalises perspektiivis lisasurvet haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Peale selle suurendavad CO2 heite hinnastamise vahendid tulusid, mida saab reinvesteerida, et hoogustada innovatsiooni, majanduskasvu ja investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Mitmeaastase finantsraamistiku sihipärase muudatuse alusel eraldatakse selle kaudu liikmesriikidele 2025.–2032. aastaks 72,2 miljardit eurot. Ettepanekuga kasutada samaväärset liikmesriikide poolset rahastust suunataks sotsiaalselt õiglasse üleminekusse 144,4 miljardit eurot.
EL uus jätkusuutlikkust toetav kemikaalistrateegia
Euroopa Komisjon avaldas uue kemikaalistrateegia, mille peamisteks eesmärkideks on kaitsta tõhusamalt inimeste tervist ning liikuda mürgivaba keskkonna poole. Euroopa keemiatööstus toetab strateegias esile toodud eesmärke, kuid rõhutab ettevõtetele suunatud rahalise toetuse olulisust kemikaalitööstuse innovatsiooni edendamisel.
Kemikaalistrateegia põhineb jätkusuutlikkusel nii keemiatoodete kasutamise kui ka tootmise osas. Näiteks sisaldab strateegia ettepanekut keelata ning piirata eriti kahjulike kemikaalide kasutamist tarbekaupades (näiteks mänguasjad, kosmeetikatooted, puhastusained jms), v.a kui nende ainete kasutamine on hädavajalik. Sellisteks aineteks võivad olla näiteks immuunsüsteemi ja hingamiselundkonda mõjutavad kemikaalid, erinevad per- ja polüfluoritud alküülühendid, endokriinfunktsiooni kahjustavad või vähktõbe põhjustavad kemikaalid.
Komisjon plaanib kehtestada tulemusnäitajad, et mõõta tööstuste üleminekut ohutute ja keskkonnasäästlikumate kemikaalide üleminekul. Samuti plaanitakse välja töötada EL kriteeriumid, mis peavad aitama kaasa kemikaalide ohutumaks ning keskkonnasäästlikumaks muutumisele. Komisjoni eesmärgiks on saavutada Euroopa Liidus loomakatsetest loobumine, toetada inimese ja keskkonna bioseire võimekust ning hinnata suuremal määral ka kemikaalide kombineeritud mõjusid keskkonnale.
On tervitatav, et Euroopa Liit soovib liikuda mürgivaba keskkonna suunas ning aidata luua innovaatilisi ning keskkonnasõbralikke keemilisi aineid ja karmistada reegleid osade tervist kahjustavate ainete osas (näitena võib tuua endokriinfunktsiooni kahjustavad või vähktõbe põhjustavad ained).
Kemikaalide reguleerimine „olulise ehk hädavajaliku kasutuse“ kontseptsiooni alusel:
Üks 2020. aastal avaldatud uue jätkusuutlikku kemikaalistrateegia uus aspekt on tutvustada mõistet „hädavajalik kasutamine” kemikaalide reguleerimiseks Euroopas, mis tekitab mitmeid olulisi küsimusi.
Järgmine aspekt on juba tekitanud varajast arutelu - kes otsustab, mis on hädavajalik ja mis mitte? Kuidas tagada, et näiteks kosmeetika ja hügieeni- ja hooldustooted ei oleks välistatud, kuna neid võidakse pidada ebaolulisteks? Kuidas saab see kontseptsioon muuta EL-i kemikaalide osas otsuste tegemise sujuvamaks, selle asemel et seadusandlikku protsessi keerulisemaks muuta?
Juba on arutelu selle üle, mis on hädavajalik ja mis mitte on definitsiooni järgi subjektiivne. Kõik võivad nõustuda, et „oluliseks või pigem hädavajalikuks ” olemiseks ei ole objektiivseid teaduslikke kriteeriume, kuna ühe inimese/pere/ kogukonna või isegi rahva jaoks hädavajalik võib erineda sellest, mida teised peavad oluliseks. See, mis on hädavajalik, võib ka kiiresti muutuda: vähesed inimesed oskasid 30 aastat tagasi ennustada, et nutitelefoni- ja mobiilsidetehnoloogiad on meie ühiskonna arenguks tänapäeval olulised. Samuti on ohutu eeldada, et me ei tea kindlalt, millistele uuenduslikele tehnoloogiatele me 30 aasta pärast toetume.
See tähendab, et praegu hädavajaliku määratlemine on poliitilise valiku küsimus. Tuleb luua kas mingi komitee, kel oleks poliitiline mandaat ja vastutus selle üle otsustamiseks ning volitada seda valikut tegema.
Tänu REACH-le on Euroopa Liidus üks maailma kõige arenenumaid ja keerukamaid õigusakte, mis tagab inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse kemikaalide kahjulike mõjude eest. Euroopa Komisjon on REACH süsteemi mitu korda üle vaadanud, kinnitades, et süsteem töötab, ehkki mõni valdkond vajab parandamist. REACH on ülemaailmselt kasutatav nimi ja paljud teised riigid juba kopeerivad või kavatsevad kopeerida REACH-määruse elemente, tunnistades seda süsteemi “klassi parimaks”. Kuna „hädavajalik kasutamine” ei ole praegu REACH-süsteemi integreeritud, tuleb leida viis, kuidas see lisada selliselt, et see aitaks REACH-i parandada.
Mõiste „hädavajalik kasutamine” võib tegelikult täiendada olemasolevaid piiramis- ja autoriseerimisprotsesse, millel on sama eesmärk - kaitsta kõige ohtlikumate kemikaalide ohutut kasutamist. Kõik praeguse süsteemi alusel autoriseerimiseks või piiramiseks esitatud ained peavad läbima mitmeid kontrollimisi ning kas võimaliku sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks on alternatiive. Nüüd tuleb hakata otsustama, kas antud aine teatud kasutusalad kuuluvad „olulise” või „mitteolulise” alla, arvestades funktsionaalsust, alternatiivide tehnilist toimivust ja laiemaid tagajärgi kui teatud tooted kaovad kasutusest.
Tööstuskaupadest 96% sisaldavad kemikaale ning kõigis peamistes strateegilistes tarneahelates ja tehnoloogiates, mis on vajalikud Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamiseks on teatud kujul ja vormis kemikaalid. Seega jätkusuutliku kemikaalistrateegia tõhus rakendamine paneb seetõttu olulise aluse Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. See tähendab, et Euroopa Komisjonil on kõrge vastutus ja kohutus mõiste „hädavajalik kasutamine” integreerimisele viisil, mis võib suurendada REACH võimet ohtlikke aineid reguleerida, ilma et oleks vaja teha hädavajalikke uuendusi.
Keemiatööstuste märkused:
Strateegiast puudub visioon ja koordineeritud lähenemisviis, kuidas kiirendada ja võimendada Euroopa suuruselt neljanda tööstusharu potentsiaali rohe-eesmärkide saavutamiseks.
Ei näi kasvustrateegiana, pigem pikk nimekiri regulatiivsetest meetmetest, mille osas puudub piisav selgus nende ühendamise kohtab. Muu maailm ei ole veel REACHi eeskuju järginud ja tõenäoliselt ei tee ka seda. Roheleppe investeeringute ja ELi kodumaiste lahenduste kaitsmiseks on
vaja suuremat poliitika sidusust. Uus kemikaalistrateegia küll teadvustab Euroopa keemiatööstuse
asendamatut rolli, kuid sellel strateegial puudub ambitsioon tõeliselt juhtida enneolematuid investeeringuid sellistesse uuendustesse ja jätkusuutlikku keemiasse, mis on kliimaneutraalse,
ringmajandusliku, digitaalse, ohutuma ja puhtama Euroopa saavutamiseks üliolulised. Samuti on erimeelsus meetodite osas, kuidas saavutada strateegia rahvatervise ja keskkonnaeesmärke Keemiatööstus seisab jätkuvalt tugevalt vastu REACH määruse täielikule avamisele, sest tegemist on osapoolte (s.h Komisjoni) hinnangul kõige laiahaardelisema ja kaitsvama kemikaale reguleeriva raamistikuga kogu maailmas Euroopa vajab roheleppe konkreetsemat tegevuskava nii suurettevõtete kui VKE-de kui allkasutajate jaoks. Vajalikus mahus investeeringute jaoks on tarvis õigeid poliitilisi signaale, õiguskindlust ja ettearvatavust ning vahendite kättesaadavust
Mida see ettevõtete jaoks tähendab?
Tegemist on paradigma muutusega (suurem kui REACH), kuna see strateegia kujundab kemikaale aastakümneteks. Ettevõtted peaksid uue kemikaalistrateegia mõju hindama vastavalt oma tooteportfellile. Siis teha kindlaks prioriteedid - millele keskenduda? Uute andmete genereerimiseks on vajalik kindlustada ressursid ja eelarve. Kindlasti on vaja ka palju tugevamat dialoogi ühiskonnaga ning teha teavituskampaaniad asendsute kohta.
Kestlikkust toetava kemikaalistrateegia 2021-2024 eestikeelne ajakava erinevate toimingute kohta:
