Avalikustati "Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu" väljatöötamiskavatsus

Kliimaministeerium korraldas 19.03.24 jäätmereformi väljatöötamiskavatsuse (VTK) tutvustusürituse (pressi briifing) ja sellega paralleelselt saatis kooskõlastusringile ka vastava eelnõu.

EKTL-il on võimalus avaldada arvamust jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Väljatöötamiskavatsuse koostamisel on aluseks võetud Maailmapanga poolt 2021. aastal koostatud Eesti jäätmevaldkonna tervikanalüüs ning Riigi jäätmekava 2023-2028. Väljatöötamiskavatuse ja selle alusel välja töötatava seaduseelnõu põhieesmärk on saavutada Eestis olmejäätmete ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine.

Mõned olulisemad kavandatavad muudatused (pole ammendav loetelu):

• Pakendijäätmete tekkekohalt kogumise idee on VTK-s kesksel kohal.
• Müügipakenditele sihtmäära kehtestamise ideest (millele ettevõtlusliidud andsid hävitavat tagasisidet), otsustati VTK-s loobuda.
• Esialgsest pakendimaksu ideest on otsustatud loobuda, AGA lahenduseks pakutakse kehtiva pakendiaktsiisi süsteemi põhjalikum kohandamine. Pakendiaktsiisi süsteem tahetakse muuta kaheosaliseks, et tekiks pakendiaktsiis ja pakendijäätmete aktsiis (seega ettevõtete vaatevinklist muutub selle idee puhul peaasjalikult vaid nimetus…).
• VTK-ga tehakse ettepanek rakendada jäätmete põletamisele kombineeritud tasusüsteem: liita Iru jäätmepõletustehas HKS-iga ning kehtestada põletusse suunatavate jäätmetele põletustasu.

EKTL on juba varasemalt ministeeriumile teada andnud, et on pakendimaksu (sõltumata, kas seda nimetatakse maksuks, tasuks või aktsiisiks) kehtestamise vastu. Seesugust kogu pakendile kehtestatavat turule laskmise tasu/maksu/aktsiisi pole üheski teises EL liikmesriigis, kuigi VTK-s püütakse jätta muljet, et mõned riigid on midagi analoogset kehtestanud. Seejuures tuginetakse WTS Global uuringule, mis aga kahjuks on paljuski eksitav ja ebapädev. Seda oleks pidanud järeldama ainuüksi sellest, et ka Eesti kohta antakse selles eksitavat teavet: öeldakse, et plastpakend on maksustatud aktsiisiga 2,5 €/kg ning vabastatud siis, kui taaskasutatakse enam kui 85% (tegelikult kehtib meil nii kõrge määr vaid tagatisrahaga pakendi puhul). Täielikult ignoreeritakse uuringus asjaolu, et Eesti pakendiaktsiis erineb teistest aktsiisidest selle poolest, et turule lastud kauba pakend maksustatakse vaid juhul, kui on jäetud täitmata pakendiseadusest tulenev pakendite ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustus / EL sihtmäär (see kohustus on pakendiliigiti erinev ja varieerub hetkel 45% kuni 70%-ni). 

Ootame ettevõtete arvamusi ja ettepanekuid jäätmereformi VTK kohta.