Eesti ühines üleskutsega hinnata uuesti UWWTD EPR-skeemi rakendamist
ELi asulareovee puhastamise direktiivi (UWWTD) alusel kehtestatud laiendatud tootjavastutuse (EPR) skeemi rakendatavus oli taas arutelu keskmes 12. oktoobril toimunud keskkonnanõukogu kohtumisel. Teema tõstatas Poola, kelle koostatud taustapaberiga ühinesid Eesti, Bulgaaria, Tšehhi, Kreeka, Itaalia, Leedu ja Slovakkia. Samu murekohti tõid arutelus esile ka mitmed teised liikmesriigid.
Keskkonnanõukogu arutelu jätkas sisuliselt sama debatti, mis leidis aset juba 24. septembri konkurentsivõime nõukogus. Toona juhtisid liikmesriigid tähelepanu vajadusele hinnata UWWTD raames kehtestatud EPR-skeemi mõju Euroopa tööstuse konkurentsivõimele, investeerimiskindlusele ja siseturu toimimisele.
Poola eestvedamisel esitatud taustapaberis rõhutati, et küsimuse all ei ole mikroreostuse vähendamise eesmärk ega saastaja maksab põhimõte tervikuna. Küll aga leiti, et praegune EPR-mudel ei arvesta piisavalt kõiki mikroreostuse allikaid ning tekitab küsimusi kulude õiglase ja proportsionaalse jaotuse osas. Liikmesriigid juhtisid tähelepanu ka kasvavale õiguslikule ebakindlusele olukorras, kus direktiivi EPR-sätted on Euroopa Kohtus vaidlustatud, samal ajal kui rakendustähtajad lähenevad.
Aruteludes tõusid esile mitmed ühised murekohad. Liikmesriikide hinnangul vajavad nii ettevõtted kui ka riigid enne ulatuslike investeerimis- ja rakendusotsuste tegemist suuremat õiguslikku ja regulatiivset selgust. Samuti rõhutati, et saastaja maksab põhimõtte rakendamine peab tuginema usaldusväärsele teaduslikule tõendusmaterjalile ning kulude jaotamine peab olema läbipaistev, õiglane ja proportsionaalne tegeliku keskkonnamõjuga.
Mitmed liikmesriigid tõstatasid ka küsimuse võimalikust mõjust ravimite kättesaadavusele, taskukohasusele ning Euroopa tööstuse konkurentsivõimele laiemalt. Üha enam kõlas seisukoht, et enne lõplike rakendusotsuste tegemist on vajalik täiendav selgus nii kulude tegeliku suuruse kui ka süsteemi praktilise toimimise kohta.
Poola algatuses kutsuti Euroopa Komisjoni üles koostama uus sõltumatu ja terviklik mõjuhinnang, töötama välja läbipaistvam metoodika mikroreostuse allikate ja kulude jaotamiseks ning andma liikmesriikidele kiirelt suunised edasisteks sammudeks. Samuti peeti vajalikuks kaaluda rakendustähtaegade kohandamist juhul, kui ilmnevad olulised puudused või jätkub õiguslik ebakindlus.
Ka Eesti Keemiatööstuse Liit on viimastel kuudel korduvalt juhtinud Kliimaministeeriumi tähelepanu samadele küsimustele. Enne keskkonnanõukogu kohtumist saatis EKTL ministeeriumile pöördumise, milles rõhutati vajadust suurema õigusliku selguse, teaduspõhise ja proportsionaalse kulude jaotuse ning toodete taskukohasuse ja tarnekindluse mõju põhjalikuma hindamise järele. Samuti palus liit tõstatada need küsimused keskkonnanõukogus, et liikmesriikidel oleks võimalik arutada nii rakendamise ajakava kui ka EPR-skeemi proportsionaalsust.
Euroopa Komisjon kinnitas keskkonnanõukogu arutelul, et direktiiv kehtib ning rakendamisega minnakse edasi. Samas tunnistas komisjon, et liikmesriikide ja asjaomaste sektorite tõstatatud küsimused vajavad lahendamist. Komisjoni sõnul jätkub töö rakendusmeetmete ja juhendmaterjalidega ning täiendavat selgust oodatakse 2027. aasta esimeses pooles.
Keskkonnanõukogus toimunud arutelu näitas, et UWWTD tootjavastutuse skeemi rakendamisega seotud küsimused ei ole kaugeltki lahendatud. Üha suurem hulk liikmesriike ootab Euroopa Komisjonilt lähikuudel konkreetseid vastuseid selle kohta, kuidas tagatakse süsteemi õiglane, tõenduspõhine ja praktiliselt rakendatav toimimine kogu Euroopa Liidus.