Ülevaade: EL tarbijate võimestamise direktiiv (ECGT) ja selle ülevõtmine Eestis

Euroopa Liidu tarbijate võimestamise direktiiv (Empowering Consumers for the Green Transition – ECGT, direktiiv (EL) 2024/825) toob ettevõtetele alates 2026. aastast kaasa ulatuslikud muudatused keskkonnaväidete ja kestlikkusmärgiste kasutamisel. Direktiiv täpsustab ebaausate kaubandustavade reegleid ja keelab eksitavad või ebapiisavalt põhjendatud väited, et vähendada rohepesu ning suurendada tarbijate usaldust.

Eestis viiakse need nõuded üle tarbijakaitseseaduse muudatustega (eelnõu 779 SE), mille eesmärk on tugevdada järelevalvet, lisada keskkonnaväidetega seotud praktikad musta nimekirja ning karmistada sanktsioone.

Peamised muudatused ettevõtetele

1. Üldised keskkonnaväited ei ole enam lubatud

Väited nagu „ökosõbralik“, „keskkonnasõbralik“, „roheline“ ja muud üldised sõnumid on lubatud üksnes juhul, kui need põhinevad EL ökomärgisel või samaväärsel sertifitseerimissüsteemil.

2. Kestlikkusmärgised peavad tuginema sõltumatule sertifitseerimisele

Direktiiv keelab ise loodud märgised ja sümbolid, mis võivad jätta eksitava mulje toote keskkonnaalastest omadustest. Lubatud on üksnes märgised, mille taga on selged, läbipaistvad ja sõltumatud sertifitseerimissüsteemid.

3. Rangemad reeglid CO₂-neutraalsuse väidetele

„CO₂-neutraalne“ ja sarnased väited, mis põhinevad üksnes kompenseerimisel, ei ole lubatud. Väited peavad kajastama tegelikku elutsükli mõju, mitte ainult heitmekompensatsiooni.

4. Tulevikku suunatud kliimaväited peavad olema tõendatavad

Kui ettevõte lubab tulevikus teatud keskkonnaeesmärke saavutada, peavad olemas olema:

• avalik ja realistlik tegevuskava,
• regulaarne ja sõltumatu järelevalve,
• tõendid eesmärkide täitmiseks kasutatavate meetmete kohta.

5. Tarbijale antava info täpsustumine

Täiendatud CRD nõuab tarbijale selget teavet toote kestvuse, remondivõimaluste, varuosade ja tarkvarauuenduste mõju kohta.

 

Tööstuse peamised murekohad

Mitmed Euroopa tööstusliidud on väljendanud tõsiseid muresid ECGT rakendamise pärast, eelkõige seoses üleminekuperioodi puudumisega ja reeglite tagantjärele rakendamisega.

1. Üleminekuperioodi puudumine põhjustab tarbetut jäätmeteket ja kulusid

Direktiivi kohaselt peavad ka juba turul olevad tooted vastama uutele väidete ja märgistuste nõuetele.
See tähendab, et ettevõtted võivad olla sunnitud:

• eemaldama või tagasikutsuma tooteid,
• teostama kallist ümbermärgistust (stickering),
• ümberpakendama kaupu või
• hävitama täielikult kasutuskõlblikke tooteid.

Tööstus väidab, et see läheb vastuollu EL ökodisaini põhimõtete ja ringmajanduse eesmärkidega, mis suunavad jäätmeid vähendama, mitte looma.

2. Tagasiulatuv mõju on vastuolus õiguskindluse põhimõtetega

Ettevõtted rõhutavad, et direktiiv ei järgi tavapärast lähenemist, kus toodetele, mis on seaduslikult turule lastud enne regulatsiooni kohaldamist, kehtib erand või „grandfathering“-lahendus.
Sellised üleminekusätted on tavalised mitmes varasemas EL regulatsioonis (nt toidualased märgistused, meditsiiniseadmed, patareid).

3. Logistilised ja kululised väljakutsed

Tööstuse sõnul:

• potentsiaalselt miljonid tooted võivad jääda müügilt kõrvale,
• pakendite ümbertegemine võib maksta ettevõtetele sadu tuhandeid kuni miljoneid eurosid,
• lisatöötlus võib ohustada tarneahela stabiilsust ja tooteohutust (nt riskid avatud pakendite ümberpakkimisel),
• ebaselgeks jääb, kes vastutab juba riiulitel olevate toodete nõuetele vastavuse eest – tootja või jaemüüja.

4. Ettepanek lahenduseks: „grandfathering“-klausel

Euroopa ettevõtlusorganisatsioonid paluvad Euroopa Komisjonil kaaluda üleminekumehhanismi, mis lubaks enne direktiivi kohaldamist turule lastud toodetel jätkata müüki oma olemasoleval kujul.

Eesmärk ei ole nõuete vältimine, vaid vältida:

• massilist tarbetut jäätmete teket,
• tarneahela häireid,
• ebaproportsionaalseid kulusid ettevõtetele,
• negatiivset mõju Euroopa konkurentsivõimele ja innovatsioonile.

 

Tõlgendamisprobleemid direktiivi rakendamisel

Lisaks üleminekuperioodiga seotud muredele tekitab ettevõtetele keerukust see, kuidas direktiivi nõudeid täpselt tõlgendada.

Mitmed küsimused vajavad selgitust, sealhulgas:

• kas ettevõtte, brändi, toote või kauba nimi võib olla keskkonnaväide,
• millised visuaalsed elemendid (lehed, vesi, looduspildid) võivad moodustada keskkonnaväite või märgise,
• millal loetakse väide „üldiseks keskkonnaväiteks“ ja kuidas see tuleb täpsustada,
• kuidas korrektselt esitada tulevikuväiteid ja kliimaeesmärke.

Nende küsimuste lahendamiseks avaldas Euroopa Komisjon FAQ dokumendi, milles selgitatakse direktiivi tõlgendamist ning vastatakse enim esitatud küsimustele.
Euroopa Komisjoni FAQ dokument:
https://commission.europa.eu/document/download/3c257883-bb2a-4dd9-a6dc-501d587bb34f_en?filename=faq-empowerting-consumers-gtd.pdf

FAQ on abiks tõlgendamisel, kuid ei ole õiguslikult siduv ja ei leevenda tööstuse esile tõstetud praktilisi probleeme.

 

Kokkuvõtvalt

ECGT direktiiv on üks olulisemaid samme võitluses rohepesu vastu ning seab ettevõtetele selgemad ja rangemad reeglid keskkonnaväidete, märgistuste ja tuleviku kliimaeesmärkide esitamisel.

Samas seab direktiivi rakendamine ettevõtted silmitsi oluliste väljakutsetega — eelkõige üleminekuperioodi puudumine, tagasiulatuv mõju ning märkimisväärne logistiline ja rahaline koormus.

Ettevõtlussektor loodab, et Euroopa Komisjon leiab lahendusi, mis võimaldavad direktiivi eesmärke saavutada ilma ebaproportsionaalset lisakoormust ja jäätmeteket põhjustamata.