Valitsus kinnitas Eesti seisukohad keskkonnaomnibusi kohta
Vabariigi Valitsus kinnitas 2. aprillil 2026 Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni keskkonnaõiguse lihtsustamise paketi (keskkonnaomnibusi) kohta. Nende seisukohtadega osaleb Eesti edasistes läbirääkimistes Euroopa Liidu Nõukogus.
Allpool on toodud Eesti peamised seisukohad. Täpsemate detailidega saab soovi korral tutvuda toimikus.
Tööstusheite direktiiv (IED 2.0) ja keskkonnajuhtimissüsteemid (KKJS)
- Keskkonnajuhtimissüsteemide lihtsustamine: Eesti toetab ettepanekuid, mis muudavad KKJS-i rakendamise ettevõtetele paindlikumaks. Muu hulgas peetakse mõistlikuks, et sama ettevõtte mitut käitist saab katta ühe süsteemiga ning et ümberkujundamiskavade koostamise kohustus kaotatakse.
- Tähtaegade nihutamine: Eesti toetab KKJS nõuete rakendamise tähtaja edasilükkamist 2027. aastalt 2030. aastani.
- Õigusselgus („stop-the-clock“) : Eesti leiab, et arvestada tuleb sellega, et liikmesriigid on juba alustanud IED muudatuste üle võtmist. Uute kohustuste jõustamine tuleks ajutiselt peatada, et vältida korduvaid ja ebavajalikke muudatusi ning halduskoormuse kasvu.
Keskkonnamõju hindamise (KMH ja KSH) lihtsustamine
- Menetluste kiirendamine: Eesti toetab keskkonnamõju hindamise menetluste kiirendamise üldist eesmärki, kuid rõhutab, et lahendused peavad olema paindlikud ja praktilised.
- Ühtne kontaktpunkt: Eesti ei toeta kohustuslikku uue ühtse kontaktpunkti loomist. Oluline on, et kasutusele saaks võtta juba olemasolevad lahendused ning et kontaktpunkti roll oleks eelkõige koordineeriv.
- Menetluste ühendamine: KMH ja KSH menetluste ühendamine peaks Eesti hinnangul olema vabatahtlik, et vältida olukordi, kus see menetlusi hoopis pikendab.
- Andmete kasutamine: Vajaduse korral peaks olema lubatud kasutada ka üle viie aasta vanuseid andmeid, kui need on endiselt asjakohased.
Laiendatud tootjavastutus (EPR)
- Volitatud esindaja küsimus: Eesti ei toeta laiendatud tootjavastutuse raames volitatud esindaja kohustuse kaotamist ELi-sisestele tootjatele enne, kui on loodud toimivad ja usaldusväärsed asendusmehhanismid. Oluline on tagada, et süsteem oleks jätkuvalt jõustatav ning et ei tekiks tasuta kaasasõitjate (free-rider’ite) probleemi.
- Kolmandate riikide tootjad: Kolmandatest riikidest pärit tootjate puhul peab volitatud esindaja kohustus Eesti hinnangul kindlasti säilima.
- Aruandlus: Eesti toetab aruandluse vähendamist ja ühtlustamist, sh põhimõtet esitada tootjavastutuse aruandeid üldjuhul üks kord aastas.
SCIP-andmebaas ja aruandlus
- Eesti toetab jäätmedirektiivist tuleneva SCIP-andmebaasi kasutuskohustuse kaotamist ning üldist aruandluse lihtsustamist, et vältida dubleerimist ja vähendada ettevõtete halduskoormust.
INSPIRE direktiiv ja ruumiandmed
- Eesti toetab INSPIRE direktiivi ajakohastamist ja lihtsustamist ning kattuvate andmekohustuste vähendamist.
- Samuti toetatakse INSPIRE geoportaali sulgemist, tingimusel et vajalikud funktsioonid viiakse üle Euroopa Liidu andmeportaali (data.europa.eu).
Mida see tähendab keemiatööstusele?
Eesti seisukohad näitavad selgelt soovi vähendada halduskoormust, muuta nõuded paindlikumaks ja parandada õigusselgust, ilma et see tooks kaasa täiendavat ebakindlust või uusi, raskesti rakendatavaid kohustusi.
EKTL hoiab liikmeid edaspidi kursis keskkonnaomnibusi läbirääkimiste arengutega ning esindab keemiatööstuse huve ka järgnevates ELi aruteludes.