Asulareovee puhastamise direktiivi kaasamisüritus 22.05.25

Esialgselt pidi KliM poolt korraldatav kaasamisüritus toimuma mai alguses, aga lükkus edasi 22. maile. 

Kliimaministeerium on siseriiklikku õigusesse üle võtmas 01.01.2025 jõustunud uue asulareovee puhastamise direktiivi nõudeid (uus direktiiv on kättesaadav siit). Sellega seoses kutsutakse sidusrühmi osalema direktiivi ülevõtmise kaasamisüritusel, mis keskendub kogumissüsteemide rajamisele, uutele teise (biolagundatava orgaanilise aine sisalduse vähendamine), kolmanda (lämmastiku- ja fosforisisalduse vähendamine) ja neljanda (mikrosaasteainete sisalduse vähendamine) astme puhastusnõuetele ning riski hindamisele ja juhtimisele (ja nendega seonduvatele mõistetele). Kohtumise eesmärgiks on peamiselt tutvustada uusi nõudeid ja juba enne asjakohaste seaduste-määruste eelnõude koostamist läbi rääkida eelkõige võimalikud probleemkohad, mis on näiteks seotud nende nõuete ülevõtmisega, mis on direktiivi kohaselt jäetud liikmesriikide endi otsustada või ei ole direktiivist n-ö üks-ühele ülevõetavad.

Kaasamisüritus toimub 22.05 kell 13.30-16.30 Ministeeriumite ühishoones.

Mõned arutusele tulevad küsimused:

• Kuidas võtame siseriiklikku õigusesse üle astmelise ülemineku puhastusnõuete saavutamise osas?
• Kas arvestame kogumissüsteemide rajamise ja puhastusnõuete saavutamise osas erandliku tähtaja pikendamise võimalust? Arvestamisel on vajalik nt vee-ettevõtjate/KOVide sisendit riiklikku rakenduskavasse.
• Kas teise (biolagundatava orgaanilise aine sisalduse vähendamine) ja kolmanda (lämmastiku- ja fosforisisalduse vähendamine) astme puhastusnõuetele vastavuse hindamisel jätkame piirväärtuste kasutamist või muudame siseriiklikku süsteemi, tehes alternatiivina võimalikuks ka reovee puhastusastme kasutamise? Mida tooks kaasa mõlemat (piirväärtuste ja reovee puhastusastme) arvestavale süsteemile üleminek?
• Kas teise astme puhastuse nõuete osas läheme üle direktiivi kohasele BHT5 süsteemile või see pole vajalik ning jätkame siseriiklikult ka edaspidi BHT7 süsteemi kasutamist?
• Direktiiv näeb teise astme puhastuse puhul ette, et liikmesriikidel tuleb mõõta kas keemilist hapnikutarvet või orgaanilise süsiniku üldsisaldust. Kas siseriiklikult jätkame vaid keemilise hapnikutarbega või loome süsteemi, mis lubab kasutada mõlemat? Mida tooks kaasa mõlemat arvestavale süsteemile üleminek?
• Kas ja millised artiklis 2 sisustatud mõisted võtame siseriiklikku õigusesse üle 1:1?
• Mida arvestada direktiivi artiklis 18 ette nähtud riski hindamise ja juhtimise nõude ülevõtmisel ja rakendamisel?
• Muud osalejate tõstatatud probleemid/ettepanekud.