Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta Euroopa Liidu innovatsioonivõimekuse tulemustabeli
Euroopa Komisjon avaldas 15. juulil pressiteate 2025. aasta Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli kohta, mis näitab ELi innovatsioonivõimekuse 12,6-punktilist kasvu alates 2018. aastast, hoolimata väikesest 0,4-punktilisest langusest viimase aasta jooksul.
Viimane Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabel (EIS) toob esile olulisi muutusi liikmesriikide innovatsioonivõimekuses: kolmeteistkümne riigi tulemus on paranenud, kusjuures suurima kasvu on näidanud Malta (+7,6 punkti) ja Luksemburg (+5 punkti). Kõik ELi riigid on alates 2018. aastast oma innovatsioonivõimet parandanud, kuid arengud varieeruvad oluliselt, ulatudes Luksemburgis 0,9 punktist kuni Eesti 30 punktini.
Rootsi on taastanud positsiooni ELi juhtiva innovaatorina, saavutades märkimisväärse kasvu tänu edusammudele elukestvas õppes, teadus- ja arendustegevuses ning pilvetehnoloogias. Iirimaa on tõusnud tugeva innovaatori grupi juhtpositsioonile, toetudes pilvetehnoloogiale, tootmises CO₂ tootlikkusele ja väikeettevõtete koostööle. Horvaatia on liitunud mõõdukate innovaatorite hulka pärast 19,4-punktilist tõusu alates 2018. aastast.
Samal ajal näitavad äsja avaldatud 2025. aasta EIS ja piirkondliku innovatsiooni tulemustabel (RIS) üldist kerget langust 0,4 protsendipunkti võrra aastatel 2024–2025, mis rõhutab vajadust kiirendada tegutsemist ebakindlates tingimustes ja kasvava ülemaailmse konkurentsi keskel.
Piirkondlikult on innovatsioonitase üldiselt tõusnud. 233 piirkonda 241-st on oma tulemust parandanud, keskmiselt ligi 12 protsendipunkti võrra, kuid 82 piirkonnas on 2023.–2025. aastatel täheldatud langust. Põhja- ja Lääne-Euroopa piirkonnad juhivad innovatsioonis, samas kui Kesk-, Ida- ja Lõuna-Euroopa piirkonnad tulevad neile jõudsalt järgi. Mõned piirkonnad, nagu Praha, Kataloonia ja Madrid, ületavad juba ELi keskmise.
Mis on Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabel
Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelid, mis sisaldavad 32 erinevat näitajat, on olulised tööriistad ELi innovatsioonipoliitika suunamiseks, sealhulgas uue Euroopa Innovatsiooni Tegevuskava, Konkurentsivõime Kompassi ja idu- ning kasvufirmade strateegia toetamisel. Tulevikus plaanitakse nende kasutamist veelgi laiendada uue Innovatsiooniseaduse raames, et kiirendada reforme ja kaasajastada teadus- ning innovatsioonisüsteeme kogu ELis.
Eesti tulemustest
Raamtingimused: Eesti ületab ELi keskmist enamikes raamtingimustes, kuid kõrghariduse madal tase ja digioskuste puudujäägid, eriti STEM-valdkonnas, pidurdavad innovatsioonipotentsiaali.
Investeeringud: Avalik sektor ja riskikapital toetavad tugevalt innovatsiooni, kuid erasektori vähene teadus- ja arendustegevuse investeering ning maksusoodustuste puudumine pärsivad laiemat arengut.
Innovatsioonitegevused: Eesti paistab silma koostöövõrgustikega ja disainitaotluste arvuga, kuid patenteerimisaktiivsus ja uuenduslikkus VKEdes on viimastel aastatel tugevalt langenud.
Mõjud: Innovatsioonil on positiivne mõju teenuste ekspordile ja tööhõivele, ent tootlikkus, ressursitõhusus ning keskmise ja kõrgtehnoloogilise tööstuse eksport on jätkuvalt nõrgad.
Majanduse struktuur ja toimimine: Eesti majandust mõjutavad tööjõupuudus ja energiahinnad, samas kui IKT-sektor on majanduse tugev vedaja, kuid tööstuse tehnoloogiline tase jääb madalaks.
Ettevõtlus ja ärikeskkond: Eesti start-up keskkond on Euroopa juhtiv, toetatud aktiivse riigipoolse poliitikaga. Siiski, sektori kasv aeglustub ning välismaiste otseinvesteeringute netosissevool, kuigi jätkuvalt kõrge, on hakanud vähenema.
Innovatsiooniprofiilid: Eesti ettevõtted keskenduvad peamiselt protsessiuuendustele, olles sageli allhankijad, kuid saavutavad tugevaid tulemusi ELi teadusrahastuse kaasamises.
Valitsemine ja poliitikaraamistik: Eestis on soodne ettevõtluskeskkond, madal korruptsioonitase ja uuendusmeelne riik, mis toetab innovatsiooni näiteks tehnoloogiahangete ja pilootprogrammide kaudu.
Keskkond: Eesti positsioon ökoinnovatsioonis on langenud, samas kui ringmajanduse näitajad paranevad aeglaselt; suur materiaalne jalajälg ja transpordiga seotud heitmete kasv tekitavad olulisi keskkonnaprobleeme.
Demograafia: Rahvaarvu kahanemine ja regionaalne tasakaalutus piiravad innovatsiooni arengut, eriti maapiirkondades, kuigi immigratsioon ja algatused nagu Startup Visa aitavad osaliselt leevendada tööjõupuudust.
Eesti tulemuste kohta saab pikemalt lugeda siit: https://ec.europa.eu/assets/rtd/eis/2025/ec_rtd_eis-country-profile-ee.pdf