Kosmeetikatööstus pettunud asulareoveedirektiivi osas sõlmitud EL kokkuleppes

Pexels

Eile (30.01.2024) toimunud teisel poliitilisel kolmepoolsel kohtumisel jõudsid Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni läbirääkijad esialgsele kokkuleppele asulareoveedirektiivi (UWWTD) läbivaatamise osas. Kosmeetikatööstus eesotsas Cosmetics Europe (CE) võtab kokkuleppe teadmiseks, kuid seab endiselt kahtluse alla laiendatud tootjavastutuse süsteemi (EPR) õigluse ja lõppkokkuvõttes ka selle tõhususe direktiivi peamise eesmärgi – veereostuse vähendamise – saavutamisel.

Äsja kokkulepitud uued reeglid toovad esimest korda veesektoris kasutusele laiendatud tootjavastutuse (EPR). Direktiivi läbivaatamise kokkuleppega nähakse ette EPR süsteem ainult kahele sektorile, farmaatsiale ja kosmeetikale, mis peavad rahaliselt panustama reoveekäitiste ümberehitamiseks kvaternaarseks puhastuseks.

Kosmeetikasektor toetab täielikult üldist eesmärki võidelda tõhusalt veereostusega ja on valmis rahaliselt panustama oma vastutuse õiglase osa alusel. Siiski seab kosmeetikatööstus kahtluse alla EPR-skeemi kohaldamise ainult teatud valitud sektoritele. Kooskõlas ELi toimimise lepingus (artikli 191 lõige 2) määratletud põhimõttega "saastaja maksab" oleks tulnud järgida õiglust kõigi saastajate võrdse kohtlemise kaudu, kes peaksid jagama rahalist vastutust tulenevalt iga tootja konkreetsest reovette juhitud saasteainete kogusest. 

Euroopa Komisjoni esitatud mõjuhinnang ei too välja selgeid teaduslikke põhjendusi, miks kosmeetikasektor on valitud suuruselt teiseks saastajaks (Cosmetics Europe on varasemalt avaldanud vastava analüüsi) ning Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse uuring andis andmeid selle kohta, et kosmeetika moodustab ainult umbes 1% kogu reovette juhitud mürgisest kogusest. Kahjuks on selle uuringu tulemusi eiratud ja seega kokkulepitud sektoripõhine lähenemisviis ei tugine usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel - sellest johtuvalt ei ole ka põhimõtet „saastaja maksab” piisavalt järgitud.

Sektoripõhine EPR ei põhine usaldusväärsetel teaduslikel põhjendustel, ei taga kõigi saastajate võrdset kohtlemist, rikub EL lepingu põhiprintsiipe ega suuda lõpuks täita oma põhieesmärki motiveerida kõiki saastajaid oma keskkonnajalajälge parandama.

Lisaks on kosmeetikatööstus mures, et puhtalt sektoripõhine EPR tekitab õiguslikku ebakindlust seoses direktiivi reguleerimisalaga, eriti seoses mikrosaasteainetena käsitletavate ainete kindlaksmääramisega. Selle tulemusena võib erinev rakendamine liikmesriikides kaasa tuua siseturu killustumise. ELi ühtlustatud mikrosaasteainete loetelu tagaks selle asemel õigusselguse ja -kindluse ning võimaldaks kulude rahalise koormuse nõuetekohase ja läbipaistva jaotuse kõigi saastajate vahel, sõltumata sektoritest.

Lõppkokkuvõttes poleks ainepõhine EPR kaasa toonud mitte ainult põhimõtte "saastaja maksab" tegelikku rakendamist, vaid oleks ka motiveerinud kõiki saastajaid oma tooteid ümber kujundama ja oma keskkonnajalajälge vähendama. Tegelikult ei saa tootjad ilma ainete (st mikrosaasteainete) määratletud loeteluta kindlaks teha, millised ained tuleb asendada.

Kosmeetikatööstus Cosmetics Europe eestvedamisel jätkab selle teemaga tegelemist, et tagada õiglane ja tõhus süsteem veereostuse vastu võitlemiseks.

Lisatud kosmeetikatööstuse viimane pöördumine EL läbirääkijate poole.