EL-i kosmeetikamäärus ei tee vahet tava-, loodus-, mahe-, öko- või mistahes muud tüüpi kosmeetikatoodetel ning nõudeid kohaldatakse kõigile neile ühetaoliselt. Tavaelus ja praktikas liigitatakse aga kosmeetikatooteid tulenevalt koostisest, otstarbest või mistahes muust kriteeriumist väga paljudesse erinevatesse klassidesse / tüüpidesse. See kõik on igati lubatud ja põhjendatud tegevus eeldusel, et järgitakse kosmeetikamääruse põhiprintsiipe s.h nõuet, et väited peavad olema m.h ausad ja tõendatud.
Viimase aja tõusev trend on looduskosmeetikatoodete tootmine keskkonnateadliku tarbija nõudmisel. Nimetus looduslik tuleneb nende kosmeetikatoodete koostisosade päritolust ehk hankimisest loodusest ehedalt või ekstraheeritud kujul. Kõige selgemini aitavad mõistet looduskosmeetika lahti seletada ja sisustada ISO standardid ning mitmesugused sertifikaadid.
Standard ISO 16128-1:2016
Standard annab juhendi looduslike ja mahepõllumajanduslike koostisosade ja kosmeetikatoodete määratlemiseks. Looduslikud koostisosad on kosmeetikatoote koostisosad, mis on saadud taimedest, loomadest, mikroorganismidest või mineraalidest. Kaasaarvatud ka need, mis on nendest materjalidest saadud füüsikaliste protsesside teel (kuivatamine, destilleerimine, peenestamine). Või ka muude protseduuride või töötluste teel, kaasa arvatud traditsioonilised (nt lahustitega ekstraheerimine) ilma sihipärase keemilise modifikatsioonita. Looduslikeks koostisosadeks on ka loomulikes/looduslikes fermentatsiooni reaktsioonides tekkinud molekulid, mis esinevad looduses. Loodusliku koostisosa derivaadid on kosmeetikatoote koostisosad, mis on rohkem kui 50% looduslikku päritolu, arvutatuna molekulaarmassi, taastuva süsiniku sisalduse või mõne muu kohase meetodi järgi, mis on saadud ettenähtud keemiliste ja/või bioloogiliste protsesside abil. Mahelooduslikud koostisosad on looduslikud koostisosad, mis on saadud mahefarmidest või metsikutelt korjealadelt, mis on vastavuses riiklike regulatsioonidega või samaväärse ISO-ga.
Täpelepanu!
Erinevate õigusaktide, standardite või sertifikaatide tähenduses võib termin "looduslik" omada erinevat määratlust. Näiteks eelpool nimetatud standardi mõistes on looduslikeks koostisaineteks ka traditsiooniliselt lahustite abil ekstraheeritud ained. Samas REACH määruse mõistes on looduslikeks aineteks (ja seega registreerimiskohustusest vabad) ainult veega ekstraheeritud ained (kõik muud traditsioonilised lahustid antud kontekstis selleks ei sobi).
Tähelepanu!
Mahepõllumajandus võib olla defineeritud siseriiklikult. Eestis on asutud ette valmistama mahemajanduse tervikprogrammi, mida veab Maaeluministeerium. Lisaks põllumajandusele ja toidusektorile on fookusvaldkondadeks ka öko- ja loodusfarmaatsia, öko- ja looduskosmeetika. Selle Organics Estonia programmi looduskosmeetika valdkonnas näeksid meie looduskosmeetika tootjad Eesti oma looduskosmeetika märgi - Natural Estonia väljatöötamist.
Eesti, kui puhta loodusega riigi, oma looduskosmeetika sertifikaat annaks meie looduskosmeetikatootjatele ekspordikindluse.
Standard ISO 16128-2:2017
Standard annab tehnilised juhised looduslike ja mahepõllumajanduslike koostisosade ja toodete iseloomustamiseks, lähtudes standardi 1. osas esitatud koostisosade kategooriatest. Kirjeldatakse lähenemisviise, et määratleda näitajaid, mida rakendatakse 1. osas esitatud koostisosade kategooriatele. Standard annab raamistiku toote määratlemiseks looduslikuks või mahepõllumajanduslikuks, põhinedes koostisosade iseloomustusel ja päritolul. Kriteeriumiks on arvestuslikud näitajad, nagu looduslikkuse indeks, looduslikku päritolu näitav indeks, mahepõllumajanduslikkuse indeks, mahepõllumajandusliku päritolu indeks, loodusliku derivaadi indeks, mahepõllumajandusliku derivaadi indeks ja nende arvutuste käik koos esitatud näidetega.
Ei ISO 16128-1:2016 ega ISO 16128-2:2017 ei käsitle toote teabeedastust (nt väiteid ja märgistust), ohutust inimesele ja keskkonnale ja sotsiaal-majanduslikke aspekte (nt aus kaubandus), pakendimaterjali ega kosmeetikatoodete kohta käivaid regulatsioone.
Lisaks väljastavad mitmed eraõiguslikud organisatsioonid ja asutused looduslikele kosmeetikatoodetele sertifikaate. Tuntumad nendest on ECOCERT, COSMOS, BDIH, ICEA.
Kõige tuntum ja enim tootjaid sertifitseerinud on COSMOS vastavalt oma standarditele.
Erinevate organisatsioonidel standarditel on küll erinevad kriteeriumid, kuid üldiselt võiks kokku võtta kogu sertifitseerimisprotsessi etappe alljärgnevalt:
- Kosmeetilise toote koostis ja ülesehitus
- Ladustamine, tootmine ja pakendamine
- Keskkonnajuhtimine
- Kontroll, sertifitseerimine ja järelevalve
- Tootemärgistamine ja kommunikatsioon
Kahtlemata annavad standardid ja sertifikaadid kosmeetikatoodetele lisandväärtust ning tõstavad usaldusväärsust tarbijate silmis – see loomulikult eeldab asjatundlikkust ning läbipaistvust kriteeriumite väljatöötamisel ja rakendamisel.
Väga tõenäoliselt liigub see valdkond üha enam nõuete ühtlustamise ja harmoneerimise suunas.
