Euroopa energiaintensiivsed tööstused nõuavad ELilt tõhusamaid lahendusi taskukohase elektri tagamiseks
Euroopa suure energiatarbimisega tööstussektorid hoiatavad, et ilma oluliste muudatusteta energiataristu ja elektrituru toimimises võib Euroopa tööstuse konkurentsivõime veelgi nõrgeneda. Sektorite ühendused avaldasid ühise seisukoha, kutsudes Euroopa Komisjoni üles kujundama Elektrifitseerimise tegevuskava moel, mis looks tegelikud eeldused tööstuse elektrikasutuse kasvuks ja süsinikuheite vähendamiseks.
Tööstusorganisatsioonid rõhutavad, et praegused kõrged ja kõikuvad elektrihinnad takistavad investeeringuid ning teadmistepõhise tööstuse arengut. Kuigi ettevõtted on valmis elektrifitseerimisega edasi liikuma, puudub kindlus pikaajalise ja taskukohase elektrihinna osas, mis on selliste otsuste eelduseks.
Miks on tööstusel kiiret tegutsemist vaja?
Energiaintensiivsed ettevõtted pakuvad tööd miljonitele inimestele ja moodustavad Euroopa majanduse olulise tugisamba. Samal ajal on energiakriisi mõju endiselt tunda: investeeringud elektripõhistesse tehnoloogiatesse on jäänud toppama ning tootmisüksused tegutsevad tugeva survetunde all.
Mitmed ettevõtted toovad esile, et hinnakõikumised muudavad pikaajalise planeerimise keeruliseks. 2024. aasta elektritarbimise marginaalne kasv näitab, et majanduslikud tingimused ei soosi kliimaeesmärkide saavutamist ega tööstuse elektrifitseerimise tempot.
Cefici energia- ja kliimapoliitika juht Nicola Rega märgib, et edasiminek sõltub elektri hinnast:
„Tööstus saab teha vajalikke investeeringuid ainult siis, kui elektri hind püsib stabiilselt konkurentsivõimelisel tasemel. 50 €/MWh on tase, mis võimaldab Euroopa ettevõtetel konkureerida riikidega, kus energiahinnad on märksa madalamad.“
Tööstuse ettepanekud Euroopa Komisjoni tegevuskavale
Tööstusallianss esitas rea ettepanekuid, mis võiksid aidata elektrifitseerimist kiirendada ja tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsiolukorda.
1. Konkurentsivõimelise elektrihinna eesmärk
Tööstus soovib, et tegevuskavas seataks eesmärgiks 50 €/MWh tasemel elektri kogukulu, mis aitaks vältida tootmise väljaviimist ning toetaks investeeringuid.
2. Kulupõhise elektri tagamine kõige energiakulukamatele sektoritele
Eesmärk on hoida ära tehaste sulgemisi või ümberpaigutusi riikidesse, kus elektrikulu on oluliselt madalam.
3. ETS-i kaudsete kulude kompensatsiooni jätkamine pärast 2030. aastat
Kompensatsioon on tööstusele oluline, et vältida elektrihinna tõusu ebaproportsionaalset mõju.
4. Elektrivõrkude arendamine mõistlike võrgutasudega
Kuigi võrkude moderniseerimine on vajalik, ei tohi selle kulud muuta elektrit tööstusele veelgi kallimaks.
5. Lühiajalise elektrituru toimimise põhjalik analüüs
Tööstus ootab hinnangut lühiajaliste elektriturgude toimimisele 2026. aasta keskpaigaks.
6. Euroopa ühtse energiaturu edendamine
Oluline on parandada piiriülest kaubandust ja suurendada ühendusvõimsusi, et tagada parem ligipääs elektrile kogu Euroopa ulatuses.
7. Elektrifitseerimise investeeringute toetamine
Tööstus rõhutab, et vaja on konkreetseid majanduslikke meetmeid nagu tegevuskulude toetused, mitte üksnes kohustuslikke sihtmärke.
8. Energiavarustuse paindlikkuse suurendamine
Oluline on toetada nii taastuvaid kui ka madala süsinikujalajäljega energiaallikaid, mis saab tugevdada energiasüsteemi töökindlust.
Kes seisukoha koostasid?
Seisukoha koostasid mitmed Euroopa energiaintensiivseid sektoreid esindavad organisatsioonid, sealhulgas CEPI, Euroalliages, Euromines, CERAME-UNIE, Cefic, EXCA, EIGA, EuLA, European Metals, Eurofer, FuelsEurope, Glass Alliance Europe ja IFIEC. Ühiselt esindavad nad Euroopa tööstuse üht olulisemat osa ning moodustavad tugeva ühise hääle, mis mõjutab otseselt Euroopa majanduse tulevikku.
Poisitsioonipaber kättesaadav siit.