Keskkonnakaitse on tegevuste kogum, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda ja loodust tervikuna negatiivsete mõjude eest, mis on põhjustatud mistahes inimtegevusest. Keskkonnakaitse on väga lai distsipliin, kuid selle oluliste valdkondadena võib välja tuua õhu-, vee-, mullakaitse ning jäätmekäitluse. Keemiatööstus on kõigis neis keskkonnavaldkondades tugevalt reguleeritud ning tegutsemine eeldab kõrgetasemelist keskkonnanõuete ja -standardite täitmist. See on muu hulgas tagatud tööstusheidete kontrolli (keskkonnaload) ning parima võimaliku tehnika nõuetega, aga samuti tööstuse vabatahtliku algatuse "Hoolime&Vastutame" rakendamise kaudu.
Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil ning EKTL püüab keemiatööstuse vaadet esindada suhtluses Keskkonnaministeeriumi ja allasutustega. Samuti tegeleme katusorganisatsioonide abil EL tasemel kõige põletavamate teemade ja eesseisvate muudatuste vahendamist liikmes-ettevõtetele.
Keemiatööstuse seisukohast on kahtlemata oluliseks ühisnimetajaks kemikaalide käitlusnõuded ja ohtlikud ained (kemikaalid) erinevates valdkondades - see temaatika on suuremal või vähemal määral seotud peaaegu kõigi keskkonnavaldkondadega (õhk, kliima, vesi, muld, jäätmed jne). EKTL, olles asjatundja kemikaaliküsimustes, panustab seisukohtade ja arvamustega õigusraamistikku harmoneerimaks kemikaalide käsitlust erinevate valdkondade raames.
Euroopa roheline kokkuleppe
Euroopa rohelises kokkuleppes, mille komisjon esitas 11. detsembril 2019, seatakse eesmärgiks muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Euroopa kliimamäärusega sätestati siduvas õigusaktis ELi võetud kohustus saavutada kliimaneutraalsus ja vahe-eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.2020. aasta detsembris teatas EL ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsile oma kohustusest vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% kui ELi panusest Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisse.
ELi kehtivate kliima- ja energiaalaste õigusaktide tulemusena on ELi kasvuhoonegaaside heide 1990. aastaga võrreldes juba 24% vähenenud. Samas on ELi majandus samal ajavahemikul kasvanud ligikaudu 60%, mis tähendab, et majanduskasv on heitest lahutatud. See juba rakendatud ja ennast tõestanud õigusraamistik on täna esitatud õigusaktide paketi alus.
Komisjon on enne kõnealuste ettepanekute esitamist teinud ulatuslikud mõjuhindamised, et mõõta rohepöörde pakutavaid võimalusi ja sellega seotud kulusid. 2020. aasta septembris toetas põhjalik mõjuhinnang komisjoni ettepanekut suurendada ELi 2030. aastaks seatud netoheite vähendamise eesmärki vähemalt 55%-ni võrreldes 1990. aasta tasemega. Sellest nähtus, et see eesmärk on saavutatav ja kasulik. Tänaseid seadusandlikke ettepanekuid toetavad üksikasjalikud mõjuhinnangud, milles võetakse arvesse seotust paketi muude osadega.
ELi pikaajaline eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks toetab rohepööret. 2021.–2027. aasta 2 triljoni euro suuruse mitmeaastase finantsraamistiku ja NextGenerationEU programmidest on 30% mõeldud kliimameetmete toetamiseks; 723,8 miljardi euro (jooksevhindades) suurusest taaste- ja vastupidavusrahastust, mis aitab rahastada liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavasid NextGenerationEU raames, eraldatakse 37% kliimameetmetele.
Euroopa Komisjon: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_3541
FIT- 55 Pakett
FIT-55 on Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett, mille eesmärk on muuta ELi kliima-, energia-, maakasutus-, transpordi- ja maksupoliitikat selliselt, et 2030. aastaks oleks võimalik vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Heite selline vähendamine järgmise kümnendi jooksul on ülioluline selleks, et Euroopast saaks 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu ning et Euroopa roheline kokkulepe saaks tegelikkuseks. Tänaste ettepanekutega tutvustab komisjon seadusandlikke vahendeid, mille abil on võimalik saavutada Euroopa kliimamääruses kokku lepitud eesmärgid ning kujundada põhjalikult ümber meie majandus ja ühiskond, et tagada Euroopale õiglane, keskkonnahoidlik ja jõukas tulevik.
Järgmise kümne aasta jooksul tuleb kasvuhoonegaaside heite vähendamist kiirendada. Ettepanekud selleks hõlmavad heitkogustega kauplemise kohaldamist uutes sektorites ja olemasoleva ELi heitkogustega kauplemise süsteemi karmistamist, taastuvate energiaallikate ulatuslikumat kasutust, energiatõhususe suurendamist, vähese heitega transpordiliikide ning neid toetavate taristu ja kütuste kiiremat kasutuselevõttu, maksupoliitika kooskõlastamist Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega, meetmeid kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vältimiseks ning vahendeid looduslike CO2 sidujate säilitamiseks ja suurendamiseks.
ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (HKS) määratakse CO2 hind ja alandatakse igal aastal teatavate majandussektorite heitkoguste piirmäära. Tänu sellele on viimase 16 aastaga edukalt vähendatud elektritootmise ja suure energiakasutusega tööstusharude heidet 42,8%. Täna teeb komisjon ettepaneku langetada üldist heitkoguste piirmäära veelgi ja kiirendada selle iga-aastast vähendamist. Samuti teeb komisjon ettepaneku kaotada järk-järgult lennundusele tasuta eraldatavad lubatud heitkoguse ühikud ja kooskõlastada ELi poliitika rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemiga (CORSIA) ning lisada laevanduse heitkogused esimest korda ELi HKSi. Selleks et saavutada heite vähenemine maanteetranspordis ja hoonesektoris, luuakse maanteetranspordi kütuste ja hoonete kütteainete jaotuse jaoks uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem. Komisjon teeb ka ettepaneku suurendada innovatsioonifondi ja moderniseerimisfondi.
ELi eelarvest tehtavatele märkimisväärsetele kliimakulutustele lisaks peaksid liikmesriigid kasutama kogu oma heitkogustega kauplemisest saadud tulu kliima- ja energiaprojektidele. Kindlaksmääratud osa maanteetranspordi ja hoonete jaoks loodava uue süsteemi tuludest peaks minema haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele avalduva võimaliku sotsiaalse mõjuga tegelemiseks.
Liikmesriikidel on ka ühine vastutus eemaldada CO2 atmosfäärist. EL peaks seadma eesmärgiks saavutada 2035. aastaks maakasutus-, metsandus- ja põllumajandussektoris kliimaneutraalsuse. See hõlmab ka põllumajandusega seotud muud kui CO2 heidet. ELi metsastrateegia eesmärk on parandada ELi metsade kvaliteeti, kvantiteeti ja vastupanuvõimetSamuti esitatakse selles kava kolme miljardi puu istutamiseks Euroopas aastaks 2030.
Energia tootmine ja kasutamine tekitab 75% ELi heitkogustest, seega on äärmiselt oluline kiirendada üleminekut rohelisemale energiasüsteemile. Taastuvenergia direktiivis seatakse kõrgem eesmärk toota 2030. aastaks 40% meie energiast taastuvatest energiaallikatest.
Üldise energiatarbimise ja heite vähendamiseks ning energiaostuvõimetuse vastu võitlemiseks kehtestatakse energiatõhususe direktiiviga kõrgem siduv iga-aastane energiatarbimise vähendamise eesmärk ELi tasandil..
Maanteetranspordi suurenevate heitkoguste vähendamiseks on vaja eri meetmeid, mis täiendaksid heitkogustega kauplemist. Sõiduautode ja kaubikute rangemad CO2 heite normid kiirendavad üleminekut heitevabale liikuvusele. Nendega nõutakse, et uute autode keskmine heide väheneks 2030. aastaks 55% ja 2035. aastaks 100% (võrreldes 2021. aasta tasemega). Selle tulemusena on kõik alates 2035. aastast registreeritavad uued autod heiteta.
Lennuki- ja laevakütused põhjustavad märkimisväärset saastet ning ka nende puhul on vaja sihipäraseid meetmeid heitkogustega kauplemise täiendamiseks.
Energiatoodete maksustamise süsteem peab kaitsma ja täiustama ühtset turgu ning toetama rohepööret, kehtestades õiged stiimulid. Energia maksustamise direktiivi läbivaatamise raames tehakse ettepanek viia energiatoodete maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga, edendades puhtaid tehnoloogiaid ning kaotades aegunud maksuvabastused ja vähendatud maksumäärad, mis praegu soodustavad fossiilkütuste kasutamist.
Lisaks kehtestatakse uue piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga CO2 hind teatavate toodete impordi suhtes, et Euroopa ambitsioonikad kliimameetmed ei põhjustaks kasvuhoonegaaside heite ülekandumist. Sellega tagatakse, et heite vähendamine Euroopas aitab kaasa üleilmsele heite vähenemisele, selle asemel et hoogustada CO2 heidet tekitavat tootmist väljaspool Euroopat.
Kuigi keskpikas ja pikas perspektiivis kaalub ELi kliimapoliitikast saadav tulu selgelt üles selle ülemineku kulud, võib kliimapoliitika avaldada lühiajalises perspektiivis lisasurvet haavatavatele leibkondadele, mikroettevõtjatele ja transpordikasutajatele. Peale selle suurendavad CO2 heite hinnastamise vahendid tulusid, mida saab reinvesteerida, et hoogustada innovatsiooni, majanduskasvu ja investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Mitmeaastase finantsraamistiku sihipärase muudatuse alusel eraldatakse selle kaudu liikmesriikidele 2025.–2032. aastaks 72,2 miljardit eurot. Ettepanekuga kasutada samaväärset liikmesriikide poolset rahastust suunataks sotsiaalselt õiglasse üleminekusse 144,4 miljardit eurot.