Kosmeetikatööstus

Kosmeetika aitab kaasa heaolu tagamisele ja tervislikule eluviisile. Lisaks füüsilisele tervisele võib kosmeetika aidata tõsta meeleolu, parandada meie välimust ja kõrgenda meie enesehinnangut. Cosmetics Europe poolt läbiviidud põhjalikud tarbijauuringud näitavad selgelt, et enamus inimesi peab kosmeetikatooteid oma elus väga oluliseks. 

Kõiki kosmeetikatooteid ja nende koostisosi reguleeritakse tervikliku ja range Euroopa kosmeetikamäärusega tagamaks, et nende kasutamine on ohutu. Näiteks sätestab määrus värvid, UV-filtrid ja säilitusained, mida lubatakse kasutada kosmeetikatoodetes, samuti määratleb koostisained, mille kasutamine on piiratud teatud kasutusviiside osas või sisaldusprotsendiga ning ka need, mida ei tohi üldse kasutada.

Pädev professionaalne ohutuse hindaja peab iga kosmeetikatoote ohutust hindama võttes seejuures arvesse toote valmistamise viisi ning kuidas ja kelle poolt toodet kasutatakse. Peale selle peavad kõik ELis kättesaadavad kosmeetikatooted kandma täielikku koostisosade loetelu. Koostisosad peavad vastama Euroopa nõuetele ja kasutama kosmeetikatoodete koostisosa rahvusvahelist nomenklatuuri INCI. 

Ilmselgelt on kosmeetikatoodete määrus 1223/2009 kosmeetikatoodete vastavuse osas võtmetähtsusega, kuid lisaks tuleb arvestada ka teiste õigusraamistikega, eelkõige kosmeetika toormele kohalduva kemikaaliregulatsiooniga.

Cosmetics Europe ja tema liikmeks olevad riiklikud erialaliidud (nende seas EKTL) mängivad olulist rolli oma liikmesettevõtete abistamisel regulatsioonide kirevas ja keerulises maailmas toime tulemiseks. Erialaliidud ongi koostöö edendamise ja teadlikkuse tõstmise levinud vormiks.

Loe edasi: 

Pexels

Kosmeetikatööstus on vastu võtnud mitmeid määruseid, mis reguleerivad jätkusuutlikumat tootmist. Üheks neist on näiteks detergentide määrus. Detergent on pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud aine või segu, mis sisaldab pindaktiivseid aineid ning on mõeldud kasutamiseks koduses majapidamises või institutsioonilistel või tööstuslikel eesmärkidel. Määruse eesmärk on reguleerida detergentides kasutatavaid aineid ja määrata üksikute säilitusainete kohta piirnormid, millest madalamale jäävate väärtuste puhul ei oleks mõju lõpp-produktile (detergendile) ja mis ei põhjustaks reaktsioone ka tundlikule inimesele. Üks viimaseid ettepanekuid määruse  täiendamiseks oli laiendada kosmeetikatoodete määruses sisalduvate lõhnaallergeenide loetelu 26-lt 87-le. 

Pexels

Lisaks on kasvav trend kosmeetikatoodete pakendite uuesti täitmine müügikohtades ja seda võimalust soovivad paljud tarbijad. Kosmeetikatoodete uuesti täitmiseks tööstuslikus tootmises kehtivad kõrged hügieeninõuded. Samaväärse hügieenitaseme tagamiseks, kui täitmine toimub jaemüügikeskkonnas, on mitmeid olulisi kaalutlusi tagamaks, et need tooted vastavad kosmeetikatoodete määruse (edaspidi „CPR”) nõuetele ja mis tahes täiendavatele nõuetele, mis riiklikul tasandil. Selleks on Cosmetics Europe loonud juhenddokumendi, viitab kosmeetikatoodetele, mis tarnitakse  jaemüüjatele suuremates mahutites, millest need jaemüügiruumides väljastatakse  müügikohtadesse  väiksematesse (originaalsetesse või muudesse) mahutitesse. Juhul, kui täitmine mis toimub mujal, nt. tootja ruumides, siis jääb see dokumendi reguleerimisalast välja. Täidetud tooteid tuleks käsitleda toodetena, mis on pakendatud müügikohas ostja soovil, nagu on määratletud  CPR-i artikli 19 lõige 4. (märgistus)

Nende kosmeetikatoodete osas, mis ei ole eelnevalt pakendatud, vaid mis pakendatakse müügikohas ostja soovil või mis on eelnevalt pakendatud koheseks müügiks, võtavad liikmesriigid vastu üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks